Fotod: Kris Moor

Näituse „Meisterlikkuse ajatus“ avamine ja meisterlikkuse ajatutele väärtustele pühendatud vestlusring
13. aprill 2019

Meisterlikkuse ajatutele väärtustele pühendatud sündmusel pidas ajaloolane Piret Lotman ettekande 
Järvamaa pastorist ja esimeste eestikeelsete raamatute autorist Heinrich Stahlist (1600–1657). Graafik Nestor Ljutjuk tutvustas Ukraina Kultuurikeskuses käsitsi valminud raamatut „Poeetiline Punane Raamat“ (2018).
Vestlusringis meisterlikkuse ajatute väärtuse üle osalevad ettekandjate Piret Lotmani ja Nestor Kjutjuki kõrval ka ajaloolane Aivar Põldvee, galerii peremees Martin Bristol ja köiteekspert ja nahakunstnik Rene Haljasmäe. Vestlust suunas kirjandusteadlane Aija Sakova.

Muusikat esitas Lee Taul, "Poeetilises Punases Raamatus" sisalduvat Timo Marani luulet luges näitleja ja tekstiilikunstnik Anni Kreem.

Galerii avamise puhul tervitasid Lilian ja Martin Bristolit Eesti Kunstnike Liidu esimees Vano Allsalu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht Liina Veskimägi, Järva Arengu Partnerid esindaja Sille Erala, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatu esindaja ja Eesti Nahakunstnike Liidu juhataja Rene Haljasmäe, paberi- ja trükikoja Lobara eestvedaja ning graafik Nestor Ljutjuk ning Esna kogukonna esindaja Ursula Ilo.


Pildigaleriid avasündmusest on võimalik vaadata Esna Galerii Facebooki lehel.


Fotod: Kris Moor

Näitus „Meisterlikkuse ajatus“, 14.04–12.05.2019 

2019. aasta kevadel kohtuvad Esna Galeriis moodne trükikunst aastast 1637 ja iidne trükikunst aastast 2018.

Näitus toob koju Järvamaale tagasi Järva-Peetri pastoraadis elanud ja töötanud kirikuõpetaja Heinrich Stahli (u 1600–1657) esimese eesti- ja saksakeelsete paralleeltekstiga “Kodu- ja käsiraamatu” (esimene osa trükitud 1632 Riias, teine 1637 esimeses Eesti trükikojas Tallinnas).

Teise raamatuharuldusena on näitusel 2018. aastal Ukraina Kultuurikeskuses Anatoli ja Nestor Ljutjuki eestvedamisel algusest lõpuni käsitsi valminud teos „Poeetiline Punane Raamat“.

Käsitsi valmistatud paberile trükitud Nestor Ljutjuki graafilised illustratsioonid Eesti ohustatud looma-, taime- ja linnuliikidest koos Timo Marani luuletustega (eesti ja inglise keeles) annavad hääletutele hääle. “Poeetiline Punane Raamat” on haruldus, mida on valmistatud vaid mõned eksemplarid; üks neist rändas möödunud aasta septembris koos Rooma paavstiga Vatikani. Faksiimile koopiaid trükiti 500 eksemplari.

Kahe eksemplaarse trüki- ja raamatukunsti harulduse kaudu kohtuvad näitusel ajatud väärtused väga mitmest eluvaldkonnast. Heinrich Stahli “Kodu- ja käsiraamatu” kaudu on tähelepanu all nii eesti kirjakeele areng kui ka hariduslugu, “Poeetiline Punane Raamat” omakorda ülistab luulekeele ja kunsti kaudu eesti floorat ja faunat.

On tähelepanuväärne, et nii “Kodu- ja käsiraamatu” kui ka “Poeetilise Punase Raamatu” meedium on sama, kuid kumbki on sündinud oma ajastu konteksti vajadustest lähtudes. Sealjuures on mõlemad omas ajas erandlikud ja uuenduslikud. Stahl rakendas trükikunsti võimalused hariduslike eesmärkide ette, et levitada sõna. “Poeetiline Punane Raamat” juhib iidsete tehnikate rakendamise kaudu tähelepanu kaasaegsetele loodushoiuga seotud küsimustele.

Mõlemad näitavad julgete, uute algatuste rolli omas ajas ja ajaüleselt.


Näituse kuraatorid on Martin Bristol ja Aija Sakova.
Näitus on sündinud koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukoguga.
Tänu kuulub Nestor ja Mara Ljutjukile ja Rene Haljasmäele.


Foto: Kris Moor 

Heinrich Stahli „Kodu- ja käsiraamat“ (Riia, Tallinn, 1632–1638)


Eksponeeritud on Järvamaa pastori Heinrich Stahli (u 1600–1657) koostatud neljaosaline kirikukäsiraamat, milles Pühakirja ja muud tekstid on esmakordselt esitatud nii saksa kui ka eesti keeles.
Käesolev eksemplar pärineb Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika kogust. Raamatuharulduse puhul on tegemist konvoluudiga ehk neljast „Kodu- ja käsiraamatu“ („Hand- und Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen In Liffland“) osast kokku köidetud raamatuga.
Riias 1632. aastal trükitud katekismuseosa ehk esimene raamat on vanim täielikult säilinud põhjaeestikeelne raamat. Teine osa ehk lauluraamat sisaldab 144 saksakeelset kirikulaulu paralleelse eestikeelse proosatõlkega ja on trükitud juba 1637. aastal Tallinnas (nagu ka kolmas ja neljas osa). Vaid mõned aastad enne seda ehk 1634. aastal olid Tallinna raad ja gümnaasium asutanud esimese tänase Eestimaa pinnal tegutsenud trükikoja. Trükkalina asus ametisse Saksamaalt pärit Stockholmi trükkal Christoph Reusner.
Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoja tähtsus kultuuriloos on väga suur, kuna see kindlustas määruste ja korralduse kiirema ja laialdasema leviku ning võimaldas seadusväljaannete ja vaimuliku sisuga teostel jõuda igasse maanurka. Kirjaoskuse omandamiseks vajalikud elementaarsed õpperaamatud – aabitsad ja katekismused – edendasid kooliharidust.
„Kodu- ja käsiraamatu“ kirikulaule ei tõlkinud Stahl eesti keelde üksi, vaid kaasas sellesse ka Tallinna, Lääne-, Harju- ja Virumaa pastoreid, aga ka Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professori Reiner Brockmanni.
Rohkem infot Heinrich Stahli kohta leiab Piret Lotmani raamatust „Heinrich Stahl. Elu ja looming“ (2014), Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoja ajaloo ja tegevuse kohta Katre Kaju raamatust „Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda 1634–1828“ (2014).

Fotod: Dimitri Kotjuh/Järva Teataja

Poeetiline Punane Raamat (Tallinn, 2018)


Esimene Poeetiline Punane Raamat sai teoks pärast 2006. aastal aset leidnud Ukraina Kultuurikeskuse asutaja Anatoli Ljutjuki ja luuletaja Timo Marani kohtumist. Nendega ühines Anatoli poeg Nestor Ljutjuk illustraatorina ja Eesti kalligraafia meister Heino Kivihall. Meeskonda abistasid mitmed paberi valmistajad, tõlkijad, toimetajad ja projektijuhid. 2017. aastal anti välja esimese poeetilise punase raamatu faksiimile väljaanne, mis osutus väga populaarseks ja müüdi kiiresti läbi.
2018. aastal otsustati luua uus „Poeetiline Punane Raamat“. Selles sisalduvad Timo Marani luuletused on pärit esmaväljaandest, kuid lisandunud on ka uusi. Iga luuletus kirjutatud mõne Eesti looma, linnu või taime vaatepunktist.
Nestor Ljutjuk tegeles uute illustratsioonidega ja uus kalligraafia meister Tatiana Iakovleva kirjutas iga luuletuse ümber, Tamara Soboleva valmistas sajad käsitsivalmistatud paberilehed raamatu käsitsi valmistatud koopia jaoks. Iga leht – väikeste mitteohustatud Eestis levinud taimede lisandustega – sai varjundatud naturaalsetes kollastes, sinistes, pruunides või rohelistes toonides, et muuta raamatu iga lehekülg omamoodi eriliseks. Käsitsi valmistatud paberit iseloomustab see, et kõik lehed on erinevad.
Kui Nestor ja Tatiana olid oma tööga valmis saanud, alustas Nestor tööd raamatu kunstilise toimetajana, ühendades need kaks poolt tervikuks. Tema arvutis projekteeritud polümeerplaate kasutas trükimeister Hannah Harkes, et trükkida seitse koopiat uuest Poeetilisest Punasest Raamatust. Seejärel valiti välja üks raamat, mis sai faksiimilekoopia näidiseks. See skaneeriti ja saadeti Tallinna Raamatutrükikotta, et valmistada raamatust 500 faksiimile eksemplari.
Raamatus sisalduvad Timo Marani luuletused on inglise keelde tõlkinud Eric A. Johnson ja Marge Laast.