Indrek Ikkoneni ehtekunsti näitus avab kolmkõla autori, metalli ja mõtte vahel

Näitus “Eeskujudega vabaks” toob vaatajani laia valiku Indrek Ikkoneni loomingut. Näituse kuraatori Martin Bristoli sõnul saavad Indrek Ikkonenis kokku sügav aja- ja kultuurilooline teadmine ning suurepärane tehnikate tundmine. “Oma õppejõutöö tõttu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias on Ikkonen ise paljudele eeskujuks ja õpetajaks. Sellel näitusel tahame rõhutada autoriloomingu kujunemist eeskujudelt õppimise ning traditsiooniliste tehnikate süvatundmise kaudu.”

Indrek Ikkoneni sõnul võivad eeskujud olla nii inspireerivad kui hirmutavad. “Eeskujud võivad innustada ise oma teed otsima, aga võivad panna kahtlema ka enda oskustes ja eesmärkides.” Käesolevale näitusele on jõudnud ehted, mis on sündinud eeskujudest. “Minu eesmärk ei ole olnud luua koopiaid, vaid läbi loomise mõtestada seda, mis mind inspireerib. Läbi ehete tegemise saan lähedasemaks oma eeskujudega. Olen nendelt kaasa võtnud vormi, mustri fragmente, värve ja tehnoloogiaid.”

Eeskujudena näeb Ikkonen nii loodust kui ka konkreetseid kunstnikke. “Looduses on kõik juba olemas ideaalsel kujul. Kui vaadata taimi lähedalt, siis nii suurt vormi-, rütmi- ja värvimängu ei leia mitte kuskilt mujalt. Selline eeskuju saab ainult inspireerida.”

Suurtest kunstnikest köidab Ikkoneni eeskätt Adamson-Ericu, Ede Kurreli ja Lia Tüüri looming. “Adamson-Ericu oskus vormi käsitleda, leida rahvakunstist motiiv ja seda uuesti luua on unikaalne. Ede Kurreli loodud kohalik filigraan pani mind katsetama joontest loodud mustritega. Lia Tüüri elegantsed ja nõtked graveeringud inspireerisid joonistatud pindade loomisel. Nii on näitusele jõudnud mustri- ja tehnoloogia katkeid Adamson-Ericu, Ede Kurreli, Lia Tüüri ja mitme teise kunstniku loomingust.”

Indrek Ikkonen on õppinud kunstiteadust Eesti Kunstiakadeemias, ajalugu Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku metallitööd ning on selliselt suure osa oma elust tegelenud olnu uurimise, mõtestamise ja taasloomisega. Alates 2015. aastast on ta Viljandi Kultuuriakadeemias andnud loenguid ja praktikume ning alates 2017. aastast töötab samas õppejõuna. Tema loengute repertuaar ulatub Eesti ajaloost tarbekunsti ajalooni, filigraanist ajalooliste kullassepatehnoloogiateni. Ta on uurinud 18.-19. saj Eesti talurahva ehteid ja Eesti filigraani kujunemist kohalikuks unikaalseks tehnoloogiaks.

Oma loomingus tegeleb Ikkonen kolme eri suunaga – etnograafilised ehted, filigraan ja vabalooming. Kui esimesed kaks on seotud traditsioonide ja kindla vormiga, siis vabaloomingus katsetab ta erinevate vormide, materjalide, pindade ja värvide kokku sobitamisega. “Mind inspireerib metall – see on kõige alus. Minu jaoks on huvitav, kui ma suudan vormida abstraktse mõtte, loetud lause või looduses nähtud detaili metalli. Kolmkõne minu, materjali ja mõtte vahel loob väljundi mida sõnadega ei oskaks öelda.”

Ehkki Ikkonen on esinenud näitustel alates 2013. aastast on „Eeskujudega vabaks“ tema esimene isikunäitus. Alates juuni algusest on Viljandi muuseumis avatud ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia suuna metalli eriala õppejõudude ühisnäitus "Ohustatud liikide kaitseala", kus on esindatud ka Ikkoneni tööd. Peale selle pälvis Ikkonen käesoleval aastal ka Tavasti auhinna Eesti Rahva Muuseumi ehtekunstinäitusele „Mets vastab, allikas kõnetab“ esitatud ehtekomplekti „Läbi võrsete“ eest. 

Varasemast tasub märkimist asjaolu, et 2020. aasta president Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva vastuvõtu ehted lõi Indrek Ikkonen ja need olid inspireeritud 18. sajandi Mulgimaa rahvarõivakomplektidest.

Näituse "Eeskujudega vabaks" kuraator on Martin Bristol. Näitus jääb avatuks 25. augustini.