Aivar Põldvee kinnipüütud hetked - ajaloolase pilguga kaasajas

Aivar Põldvee jaoks on fotokaamera olnud peamiselt mäluabiline, aja peatamise vahend, et jäädvustada perekondlikke hetki ja reisimuljeid. „Lapsepõlv meenub mulle fotodelt, mida tegi isa Smena-2-ga ja ilmutas pimedas punase lambiga toas. Mu lemmikpildiraamat oli „Eesti NSV kunstiline foto 1959“. Hiljem klõpsutas ema slaide, mida vaatasime nagu kino. Esimese kaamera sain kingituseks keskkooli lõpetamise puhul.“ 2018. aastal pani Aivar Põldvee filmi isa vanasse kaamerasse, mis oli seisnud kasutamata 50 aastat. „See avas ukse vanade kaamerate ja objektiivide maailma. Need inspireerivad mind.“ Aivar Põldveel on mitmekesine kollektsioon vanu kaameraid ja objektiive, millest väike valik on eksponeeritud ka näitusel.

Siiski ei ole pildistamine üksnes mälutugi, vaid ka maailma kogemise ja ümbritseva märkamise viis. Ansel Adams on öelnud: „Su foto pole ülesvõte, sa teed selle.“ (You don’t take a photograph, you make it.) Aivar Põldvee fotod ongi peamiselt märkamised, mitte sekkumised. „Õnne korral sünnib pilt, millel on lugu. Inimlikud veidrused, elu paradoksid, rõõm ja nukrus, värvid ja varjud. Ja muidugi valgus, milleta pole fotograafiat. Õigupoolest ei pea selliste piltide järele kaugele sõitma, neid saab teha ka kodus, oma armsatest inimestest.“

Aivar Põldvee (1962) on ajaloolane, kes elab Vodja külas ja töötab Tallinna ülikoolis. Ta uurib varauusaja haridus- ja kultuurilugu. Käesolev on tema esimene fotonäitus.

Näitus jääb avatuks 5. augustini.